1. Assartuinermut Isumalioqatigiissitap suliassai
Isumalioqatigiissitap suliassai pingaarnerit tassaapput: . Siunissamut anguniagaqarnissamut siunnersuutinik saqqummiussinissaq, . Qitiusumik unammilligassanik ineriartortitsinissamullu periarfissanik misissueqqissaarneq, . Suleriaatsinik ataqatigiissunik misissueqqissaarneq, tassunga kikkut sunut aalajangiisussaanerinik, kikkut sunik aalajangiisussaanerinik aammalu kikkut pisortat aningaasaliissutaannik agguaasussaanerinik paasiniaanerit ilaassallutik, . Avataaniit aningaasaliisussanik aningaasalersueriaatsinillu suussusersiuineq, . Sakkussanik, suliniuteqarnermi qinigassanik tulleriiaarinissamullu periarfissanik nalunaarsuineq nalilersuinerlu, . Assartuinerup aaqqissuussaaneranik ilusaanillu aalajangersimasunik misissueqqissaarneq nalilersuinerlu.
2. Sulinissamut sinaakkutissat
Imm. 1.Siunissamut anguniagaqarnerup inerisarneqarnissaa
Assartuinermut Isumalioqatigiissitap pingaarnersiuinermi pingaarnerpaatut suliassaraa, assartuinermut suliassaqarfimmut siunissamut anguniagassanik, namminersornermut aammalu Namminersorlutik Oqartussat namminersulivinnissamut siunissamut ungasissumut anguniagaqarneranni sinaakkutissat ataqqineqarnissaat qimerloorlugu, siunnersuusiornissaq.
Suliap ingerlaneranik imaluunniit politikkimik siunissaq ungasissoq ataatsimut anguniagaqarfigalugu aqutsisoqassappat siunissamut anguniagaqarnissaq pingaaruteqarpoq. Siunissamut anguniagaqarneq ataqatigiisitsisussatut imaluunniit aqutsissutissatut, suliap iluani suliniutissanut, pilersaarutinut pilersaarutillu ilaannut tamanut siunnerfiusussatut paasineqassaaq. Taamaalilluni suliami suliniutissat pilersaarutillu ineriartortinneqarnissaannut siunissamut anguniagaqarneq sinaakkusiisussaavoq.
Tassalu siunissamut anguniagaqarneq Isumalioqatigiissitap suliaminik ingerlatitseqqinneranut sinaakkusiissaaq, taamaattumillu ataatsimiititaliap suliassaq taanna siulliullugu sulinissaa pingaaruteqarpoq.
Siunissamut anguniagaqarnerup ineriartortinnissaa suliap ingerlaneranut pingaaruteqarpoq, tassanilu isummersuutit arlallit ataatsimut paasissutissiinissamut tunngaviliinikkut ataqatigiissaarneqarsinnaassapput. Killiffinnut takussutissiorneq, misissueqqissaarneq aamma sanilliussilluninalilersuineq aqqutigalugit paasissutissatigut tunngavissat taakku pilersinneqassapput. Sulinermi aarlerinartorsiorfiusinnaasoq tassaavoq suliap ingerlanerani paasissutissanut tunngavissaniit siunissamut anguniagaqarnermut killikkiartuaarnissaq.
Suliap ingerlaqqinnissaanut siunissamut anguniagaqarnermut siunnersuutip politikkikkut akuerineqarnissaa aammalu assartuinermi sullissisunit pingaarutilinnit akuerineqarnissaa pingaaruteqarpoq.
Imm. 2 Tunngavissianik inassuteqaatinillu ineriartortitsinissaq
Suliap ingerlanerani alloriarnermi tullermi isumalioqatigiissitaq qanoq iliorluni siunissamut anguniagassap akuerisap anguneqarsinnaaneranut tunngavissianik arlalinnik ineriartortitsissaaq – siunissamut anguniagaqarnissap angunissaanut aqqutissat arlaqassapput.
Tunngavissiamik ataatsimik amerlanerusunilluunniit, kingusinnerusukkut misissueqqissaarnermut tunngaviusussanik toqqaasoqassaaq. Misissueqqissaarneq aaqqiissutissat, siunissamut anguniagaqarneq naammassiniarlugu suliniutissatut oqaasertalerneqarsinnaasut assigiinngitsut akornanni tulleriiaarinissamut ilisimasatigut tunngavissiissaaq. Suliniutissanik toqqaanermi pissusiviusut tunngavigalugit imaluunniit politikkikkut atugassarititaasut tunngavigineqassapput.
Tamatuma kingorna Isumalioqatigiissitap suliniummik toqqarneqartumik atulersitsineq annertunerusumik misissuiffigissavaa, tassunga suliniutissat ilaat suut, assersuutigalugu sullissisunut kiffartuunneqarnissamik isumaqatigiissusiornissamut suliniutissat ilaattut pilersinneqartussat isumaliutigissallugit.
Ataatsimiititaliami sulinermut naggasiutigalugu suliassanut politikkikkut suliarineqartussanut arlalinnik inassuteqaasiortoqassaaq.
3. Isumalioqatigiissitami ilaasortat
Isumalioqatigiissitaq inunnik ukuninnga ilaasortaqarpoq
· Christen Sørensen, (siulittaasoq), syddansk universitet-imi professori · Jesper Juhl, Mittarfeqarfinni pisortaasimasoq · Vagn Andersen, pisortaq · Kristian Lennert, pisortaq, Inuplan · Susanne Larsen, Siornatigut SAS-imi pisortaanerusimasoq
4. Piffissamut pilersaarut suliallu aaqqissuussaanera
Isumalioqatigiissitami allattoqarfiup suliassai Attaveqarnermut, Ineqarnermut Angallannermullu Naalakkersuisoqarfimmit isumagineqassapput. Isumalioqatigiissitap sulinini 2010-mi juunimi naammassissavaa.
Isumalioqatigiissitap sulineranut atatillugu suleqatigiissitat naleqqiussat ataatsit amerlanerusulluunniit, isumalioqatigiissitap sulinerata ingerlanerani akuliutsinneqartartussat pilersinneqassapput. Suleqatigiissitat naleqqiussat sullitanit pingaarnernit, immikkut ilisimasalinnit, assartuinermik atuisunit, soqutigisaqaqatigiinnit aammalu nunap immikkoortuini soqutigisaqartunit assigiinngitsorpassuarnit peqataaffigineqassapput.
Isumalioqatigiissitami sinaakkutissanut piumasaqaatit arlallit Isumalioqatigiissitap sulineranik pilersaarusiornissamut ingerlatsinissamullu sunniuteqartussaapput. Isumalioqatigiissitap sulinerata 2010-mi juunimi aammassineqarnissaanik anguniagaqarneq suliap pitsaasumik ingerlanneqarnissaanik piumasaqaateqarfiuvoq. Tamatuma peqatigisaanik Isumalioqatigiissitap sulinerani inassuteqarneranilu paasiuminassutsip, avammut ammanissap aamma inatsisinik malinninnissap qulakkeerneqarnissaat kissaatigineqarpoq.
Ataatsimut isigalugu suleriaatsit internettikkut suleriaatsinik tunngaveqartut piareersarneqassapput, tassungalu ilanngullugu nittartakkamik nutaarsiassanik, nalunaarusianik, sulinermi pappiaraatinik ataatsimiititaliallu sulinermini ataatsimiinnissanut pilersaarutaanik saqqummiussuiffiusartussamik pilersitsisoqassaaq. Kiisalu suleriaasissat, soorlu innuttaasunik ataatsimiititsinerit, isumasioqatigiinnerit ataatsimeersuarnerillu atorneqassapput.
Isumalioqatigiissitaq suleqatigiissitaaqqanik pilersitsisinnaavoq.
Suliamut pilersaarut